Eluruumi üürilepingu põhi (Šveits)

Üürileandja: Üürileandja.

Märkige nimi või ärinimi ja aadress. Kui tegutseb haldur (Verwaltung), nimetage nii üürileandja kui ka haldur.

Üürnik: Üürnik või üürnikud. Mitu üürnikku vastutavad kõigi selle lepingu kohustuste eest solidaarselt.

Märkige iga üürniku täisnimi, sünniaeg ja praegune aadress. Perekonna eluaseme puhul kaitsevad reeglid ka abikaasat, kes ei allkirjasta (OR Art. 266m, 266n).

Üürile antakse järgmine korter hoones aadressil Hoone aadress: Korter. Kõrvalruumid ja ühiskasutus: Abiruumid ja ühised rajatised. Parkimiskoht või garaaž: Parkimiskoht või garaaž.

Koos korteriga üüritud parkimiskoht järgib korteri reegleid (VMWG Art. 1). Üürige see samas lepingus.

Koos korteriga üürile antud sisseseade ja seadmed: Üüritud seadmed ja sisseseade.

Ruumid antakse üürile ainult elamiseks.

Üürileping algab Lepingu alguskuupäev ja sõlmitakse tähtajatult.

Kumbki pool võib selle kolmekuulise etteteatamisega üles öelda järgmisteks kuupäevadeks: Lõpetamistähtpäevad.

Leping võib määrata pikemad tähtajad. Kui tähtpäevi pole märgitud, küsige kohaliku tava kohta lepitusasutuselt. Hilinenud teade jõustub järgmisel võimalikul tähtpäeval.

Valikuline

Esimest korda võib üles öelda kuupäevaks Esimene võimalik lõpetamistähtpäev.

Minimaalne kestus seob mõlemat poolt. Kustutage see punkt, kui te seda ei soovi. Üürnik võib siiski varem lahkuda sobiva asendusüürnikuga (OR Art. 264).

Ülesütlemine peab olema kirjalik. Üürileandja ütleb lepingu üles kantoni kinnitatud vormil ja perekonna eluruumi puhul tuleb see saata eraldi üürnikule ning üürniku abikaasale või registreeritud elukaaslasele.

Neid reegleid rikkuv üürileandja ülesütlemine on tühine (OR Art. 266o). Üürnik võib selle 30 päeva jooksul kättesaamisest lepitusasutuses vaidlustada.

Igakuine üür on: netoüür Netoüür kuus CHF CHF; kõrvalkulud Kõrvalkulud kuus CHF CHF (Kõrvalkulud ettemaksena või kindla summana); parkimiskoht või garaaž Parkimise üür kuus CHF CHF; kokku Kogusumma kuus CHF CHF.

Zürichis kantakse samad summad algse üüri vormile koos eelmise üüri ja võimaliku tõstmise põhjustega.

Lisaks netoüürile nõutakse järgmisi kõrvalkulusid: Arveldatavad kõrvalkulud. Loetlemata kõrvalkulud sisalduvad netoüüris.

Kütte parandus- ja uuenduskulusid ei saa üürnikult nõuda (VMWG Art. 6).

Ettemaksete korral koostab üürileandja vähemalt kord aastas arvelduse arveldusperioodi Kõrvalkulude arveldusperiood kohta. Üürnik võib nõuda tõendavate dokumentide nägemist. Kindlasummaline tasu põhineb kolme aasta keskmisel.

Kindla summa (Pauschale) puhul ei ole aastaaruannet ega juurde- või tagasimakset.

Üür koos kõrvalkuludega tuleb maksta igakuiselt ette iga kuu esimesel päeval järgmisele kontole: Üürimaksete konto.

Ilma selle punktita tuleb üür maksta iga kuu lõpus, kui kohalik tava ei määra teist kuupäeva (OR Art. 257c).

Üür põhineb hüpoteegi viiteintressimääral Üüri viiteintressimäär%, Šveitsi tarbijahinnaindeksil Tarbijahinnaindeksi tase ja baas ja üldisel kulutasemel kuni Üldised kulutõusud arvestatud kuni.

Föderaalministeerium avaldab viiteintressimäära iga kvartal (VMWG Art. 12a). Hilisemaid tõstmisi ja alandamisnõudeid mõõdetakse nende väärtuste järgi.

Üüri muutmine toimub võlaõigusseadustiku (Obligationenrecht) järgi. Üürileandja teatab sellest kantoni kinnitatud vormil.

Tõstmine kehtib kõige varem järgmisest lõpetamistähtpäevast. Üürnik võib selle 30 päeva jooksul lepitusasutuses vaidlustada (OR Art. 270b).

Üürnik annab tagatisraha Tagatisraha CHF CHF. Üürileandja paigutab selle pangas üürniku nimele avatud hoiukontole või hoiusele.

Tagatisraha võib olla kõige rohkem 3 kuu üür (OR Art. 257e para 2). Kantonid võivad lisada tagatisraha reegleid (OR Art. 257e para 4).

Pank vabastab tagatisraha ainult mõlema poole nõusolekul või lõpliku maksekäsu või jõustunud kohtuotsuse alusel. Kui üürileandja ei ole ühe aasta jooksul pärast üürilepingu lõppemist esitanud õiguslikku nõuet, võib üürnik paluda pangal see tagastada.

Üürileandja annab ruumid üle Üleandmise kuupäev puhtana ja kokkulepitud kasutuseks sobivana. Üleandmisel koostavad pooled ühiselt üleandmisakti, mis on selle lepingu osa.

Üürnik peaks aktis loetlemata puudustest teatama kirjalikult varsti pärast sissekolimist, et neid ei arveldataks lepingu lõpus.

Nõudmisel näitab üürileandja eelmise üürisuhte tagastamisakti ja teatab eelmise üüri suuruse.

See on üürniku seaduslik õigus (OR Art. 256a).

Üürnik kasutab ruume hoolikalt ning arvestab teiste elanike ja naabritega. Lisatud kodukord on selle lepingu osa.

Pärast kirjalikku hoiatust võib üürileandja raske ja jätkuva rikkumise korral lepingu üles öelda 30-päevase etteteatamisega kuu lõpuks (OR Art. 257f).

Valikuline

Lemmikloomad: Lemmikloomad lubatud.

Jätke punkt alles, kui soovite kasse või koeri lubada või piirata. Kustutage see, kui kodukord juba käsitleb lemmikloomi.

Üürniku tehtavad renoveerimistööd ja ruumide muudatused nõuavad üürileandja kirjalikku nõusolekut.

Kui üürileandja nõustub ja soovib lõpus algse seisukorra taastamist, tuleb see kirjalikult kokku leppida (OR Art. 260a).

Üürnik kõrvaldab oma kulul puudused, mida saab kohaliku tava kohaselt kõrvaldada tavapäraseks korrashoiuks vajaliku väikese puhastuse või remondiga, kuni Üürniku väikeremondi piir, CHF CHF juhtumi kohta.

Summa puudumisel määrab väikeremondi kohalik tava. Üürileandja peab hoidma korteri kasutuskõlblikuna. Seda üürnikule üle kandev tingimus on tühine (OR Art. 256 para 2).

Muudest puudustest teatab üürnik üürileandjale viivitamata. Üürileandja kõrvaldab need mõistliku aja jooksul. Üürnik lubab teha vajalikke töid ja aegsasti teatatud külastusi.

Üürnik, kes puudusest ei teata, vastutab sellest tekkinud kahju eest (OR Art. 257g).

Üürnik võib ruumid täielikult või osaliselt allüürile anda üürileandja nõusolekul. Üürileandja võib nõusolekust keelduda ainult siis, kui üürnik ei avalda allüürilepingu tingimusi, kui need tingimused on põhiüürilepinguga võrreldes kuritarvituslikud või kui allüür põhjustab üürileandjale olulist kahju.

See kordab OR Art. 262. Üürnik vastutab üürileandja ees selle eest, kuidas allüürnik korterit kasutab.

Kui üürnik tagastab ruumid etteteatamistähtaega või -kuupäeva järgimata, vabaneb ta kohustustest ainult siis, kui pakub välja asendusüürniku, kes on üürileandjale vastuvõetav, maksejõuline ja valmis üürilepingu samadel tingimustel üle võtma.

Muidu võlgneb üürnik üüri lepingu järgmise võimaliku lõpuni. Üürileandja peab arvestama uuesti väljaüürimisest saadud üüri (OR Art. 264).

Üürilepingu lõpus tagastab üürnik ruumid puhtana ja seisukorras, mis tuleneb lepingukohasest kasutamisest. Üürnik ei vastuta tavapärase kulumise eest.

Kahju piirdub remondikulu või eseme praeguse väärtusega. Omanike ja üürnike liitude ühine kasutusea tabel aitab seda väärtust määrata.

Tagastamisel vaatavad pooled ruumid koos üle ja kannavad puudused tagastamisakti. Üürileandja teatab viivitamata puudustest, mille eest vastutab üürnik.

Üürileandja, kes ei teata puudustest kohe, kaotab nõude, välja arvatud puuduste puhul, mida tavaline ülevaatus ei saanud avastada (OR Art. 267a).

Muud kokkulepped

Tingimus ei tohi kalduda kohustuslikust üüriõigusest kõrvale üürniku kahjuks. Ärge lisage kindlat lõputasu ega kohustust midagi osta või kindlustada.

Selle lepingu osaks on: Lisad.

Zürichi kantonis ja teistes vorminõudega kantonites loetlege siin allkirjastatud algse üüri vorm ja andke see üle hiljemalt üleandmisel.

See leping on koostatud kahes eksemplaris. Allkirjastamise koht, Allkirjastamise kuupäev. Üürileandja: ______. Üürnik: ______.

Iga üürnik allkirjastab. Kui pooli on rohkem kui kaks, tehke igale poolele üks eksemplar.