Korteri tähtajaline elamuüürileping
1.Pooled
- 1.1
Üürileping, mis on sõlmitud Allkirjastamise koht, Allkirjastamise kuupäev isikute Üürileandja, edaspidi „Üürileandja“, ja Üürnik, edaspidi „Üürnik“, vahel.
Märkige iga omaniku ja üürniku nimi, isikukood, aadress ja e-post. Abielus üürniku abikaasa on seaduse järgi samuti pere kodu üürnik (tsiviilkoodeksi art. 680¹).
- 1.1
2.Ruumid
- 2.1
Üürileandja kinnitab, et talle kuulub korter aadressil Korteri aadress, kasuliku pinnaga Kasulik põrandapind m², mis koosneb järgmisest: Toad, ja mille kohta peetakse kinnistusraamatut nr Kinnistusraamatu number, edaspidi „Korter“.
Üürnik saab omaniku kinnistusraamatust internetis kontrollida. Küsige üürileandjalt raamatu numbrit. Ühistu õigusel seda ei pruugi olla.
- 2.2
Üürileandja annab Korteri Üürniku kasutusse koos sisseseadega, mis on loetletud dokumendis Mööbli ja seadmete loendi lisa, ja Üürnik kohustub maksma Üürileandjale kokkulepitud üüri.
- 2.1
3.Korteri kasutamine
- 3.1
Korterit kasutatakse ainult Üürniku ja järgmiste isikute koduna: Isikud, kes elavad üürnikuga.
Täiskasvanud, kes elavad üürnikuga alaliselt, vastutavad solidaarselt üüri eest selle aja eest, mil nad seal elavad (tsiviilkoodeksi art. 688¹).
- 3.2
Üürnik ei või Korterit allüürile anda ega lasta kolmandatel isikutel seda täielikult või osaliselt tasuta kasutada ilma Üürileandja kirjaliku nõusolekuta.
Nõusolekut ei vaja isik, keda üürnik peab ülal pidama (art. 688²).
- 3.1
4.Tähtaeg
- 4.1
Üürileping on sõlmitud tähtajaliselt ajavahemikuks Üürilepingu alguskuupäev kuni Üürilepingu lõppkuupäev.
Kui üürnik jääb üürileandja nõusolekul pärast lõppkuupäeva, eeldatakse leping tähtajatuks (tsiviilkoodeksi art. 674). Allkirjastage uus leping või lisa õigel ajal.
- 4.1
5.Üür
- 5.1
Üürnik maksab Üürileandjale üüri Kuuüür PLN PLN kuus, ette, iga kuu Kuupäev kuus, milleks üür makstakse. kuupäevaks, ülekandega Üürileandja pangakontole nr Üürileandja pangakonto number.
Lisage omaniku tasud korteriühistule üürile. Tsiviilkoodeksi vaikimisi reegel on ettemaks kuu 10. päevaks.
- 5.2
Üür katab maksed, mida Üürileandja tasub korteriühistule või ühistule, ning kinnisvaramaksu.
Lisaks üürile võib üürileandja nõuda ainult kulusid, mis ei sõltu omanikust (2001. aasta seaduse art. 9 ust. 5).
- 5.1
6.Kommunaalmaksed
- 6.1
Lisaks üürile tasub Üürnik Korteri energia-, gaasi- ja veevarustuse ning kanalisatsiooni ja jäätmeveo eest järgmiselt: Üürniku makstavad kommunaalkulud ja kuidas. Üürileandja kogub neid makseid ainult juhul, kui Üürnikul ei ole tarnijaga otselepingut, ja arveldab need tegeliku kasutuse järgi.
Näiteks elekter üürniku enda lepingul ning vesi ja küte igakuiste ettemaksetena, mis arveldatakse igal aastal.
- 6.1
7.Üüri tõstmine
- 7.1
Üürileandja võib üüri tõsta, teatades muudatusest kirjalikult kolmekuulise etteteatamisega kalendrikuu lõpuks. Üüri ei või tõsta sagedamini kui iga 6 kuu järel.
2 kuu jooksul teate saamisest võib üürnik tõusust kirjalikult keelduda. Leping lõpeb siis etteteatamistähtaja lõpus (art. 8a ust. 4).
- 7.1
8.Tagatisraha
- 8.1
Allkirjastamisel maksab Üürnik Üürileandjale tagatisraha Tagatisraha (kaucja) PLN PLN Üürileandja üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks.
Kuni 12-kordne kuuüür allkirjastamise kuupäeval.
- 8.2
Tagatisraha tagastatakse ühe kuu jooksul Korteri vabastamise päevast arvates, millest on maha arvatud Üürileandja üürilepingust tulenevad nõuded, üürnike kaitse seaduse art. 6 ust. 3 alusel määratud summas, kuid mitte vähem kui makstud tagatisraha.
Art. 6 ust. 3 kohaselt võrdub tagastatav summa üüriga tagastamise kuupäeval korrutatud tagatisrahana võetud kuuüüride arvuga.
- 8.1
9.Üleandmine
- 9.1
Enne Korteri üleandmist allkirjastavad pooled üleandmise akti, milles märgitakse Korteri tehniline seisukord, selle paigaldiste ja sisseseade kulumine, arvestite näidud ning võtmete arv. Akt on aluseks arveldamisel Korteri tagastamisel.
- 9.1
10.Remont ja korrashoid
- 10.1
Üürileandja hoiab hoone paigaldised ja seadmed töökorras, remondib ja vahetab Korteri sisesed vee-, gaasi-, kanalisatsiooni-, keskkütte- ja elektripaigaldised ulatuses, milles need ei ole Üürniku kohustus, ning vahetab aknad ja uksed, põrandad ja krohvi.
- 10.2
Üürnik hoiab Korterit nõuetekohases tehnilises ja sanitaarses seisukorras, teeb väiksemaid remonditöid ja jooksvat korrashoidu, sealhulgas värvimist, ning teatab Üürileandjale viivitamata remonditöödest, mis on Üürileandja kohustus.
See järgib 2001. aasta seaduse art. 6a ja 6b ning tsiviilkoodeksi art. 681 vaikimisi jaotust. Eraüürileandja ja üürnik võivad kokku leppida teises jaotuses (art. 6f).
- 10.3
Üürnik võib Korterit parendada ainult Üürileandja nõusolekul ja kirjaliku kokkuleppe alusel, milles määratakse nende arveldamise viis.
- 10.1
11.Juurdepääs
- 11.1
Eelnevalt kokkulepitud päeval laseb Üürnik Üürileandja Korterisse selle seisukorra ja tehnilise varustuse perioodiliseks ülevaatuseks. Kahju põhjustava või sellega ähvardava hädaolukorra korral laseb Üürnik Üürileandja viivitamata sisse.
- 11.1
12.Ennetähtaegne lõpetamine
- 12.1
Üürnik võib üürilepingu enne tähtaja lõppu üles öelda ülesütlemistähtajaga Üürniku enneaegse ülesütlemise tähtaeg järgmistel juhtudel: Juhud üürniku enneaegseks ülesütlemiseks.
Ülemkohus tunnistas "olulised põhjused" kehtivaks juhuks (III CZP 92/06), kuid loetletud juhud tekitavad vähem vaidlusi.
- 12.2
Üürileandja võib üürilepingu üles öelda ainult üürnike kaitse seaduse art. 11 sätestatud alustel, eelkõige vähemalt ühekuulise etteteatamisega kalendrikuu lõpuks, kui Üürnik: vaatamata kirjalikule hoiatusele kasutab Korterit üürilepingu vastaselt või kahjustab seda; on üüri või muude maksetega võlgu vähemalt kolme täieliku makseperioodi eest, vaatamata kirjalikule hoiatusele kavatsetava ülesütlemise kohta ja täiendavale ühekuulisele maksetähtajale; või on Korteri allüürile andnud või lasknud teistel seda kasutada ilma Üürileandja kirjaliku nõusolekuta. Ülesütlemine peab olema tühisuse ähvardusel kirjalik ja selles tuleb märkida põhjus.
- 12.3
Üürnik võib üürilepingu üles öelda ilma ülesütlemistähtajata tsiviilseadustikus sätestatud juhtudel, eelkõige kui Korteri puudused ohustavad Üürniku või tema leibkonna tervist.
Vt tsiviilkoodeksi art. 664 § 2 ja 682. Üürileandja ei saa korteri üürilepingut etteteatamiseta lõpetada. 2001. aasta seaduse art. 11 nõuab vähemalt 1 kuu etteteatamist.
- 12.1
13.Korteri tagastamine
- 13.1
Üürilepingu lõppemisel vabastab Üürnik Korteri ja tagastab selle koos võtmetega Üürileandjale halvenemata seisukorras, arvestades nõuetekohasest kasutamisest tulenevat kulumist. Üürnik ei ole kohustatud Korterit renoveerima ega maksma nõuetekohase kasutamise tõttu kulunud sisseseade väärtust. Pooled allkirjastavad Korteri tagastamisel üleandmise akti.
2. lause jätab kõrvale 2001. aasta seaduse art. 6e, nagu art. 6f lubab avaliku eluasemefondi välisele korterile. Kustutage see, et säilitada seadusjärgne reegel.
- 13.1
14.Energiamärgis
- 14.1
Allkirjastamisel annab Üürileandja Üürnikule Korteri energiamärgise koopia või väljatrüki.
Üürnik ei saa sellest õigusest loobuda (energiaseaduse art. 11 ust. 4).
- 14.1
15.Muud tingimused
- 15.1
Muud tingimused
Tingimus, mis annab üürileandjale rohkem õigusi kui 2001. aasta seadus lubab, ei oma mõju. Ärge lisage trahve tavapärase kulumise eest.
- 15.1
16.Lõppsätted
- 16.1
Üürilepingu muudatused nõuavad tühisuse ähvardusel kirjalikku vormi. Küsimustes, mida see ei reguleeri, kohaldatakse tsiviilseadustikku ning üürnike õiguste kaitse, munitsipaalelamufondi ja tsiviilseadustiku muutmise seadust. Üürileping on koostatud kahes identses eksemplaris, üks kummalegi poolele.
- 16.1
17.Allkirjad
- 17.1
Üürileandja. Üürnik. Lisad: üleandmise akt, sisseseade nimekiri, energiamärgise koopia.
- 17.1