One Place - AI-põhine kinnisvara otsingumootor

Eellepingu põhi (Läti)

Kinnisvara ostu eelleping käsirahagaNekustamā īpašuma pirkuma priekšlīgums ar rokasnaudu

Kirjalik leping, milles müüja ja ostja kohustuvad sõlmima ostu-müügilepingu kindlaks kuupäevaks, kokkulepitud hinnaga ja tingimustel. Ostja maksab käsiraha (rokasnauda). Tsiviilseadustik (Civillikums) määrab, kes selle endale jätab või kahekordsena tagastab, kui üks pool jätab täitmata.

Kasutage seda, kui pooled on kinnisvaras ja hinnas kokku leppinud, kuid ei saa veel ostu-müügilepingut allkirjastada, näiteks kui pank alles kiidab laenu heaks, müüja kustutab hüpoteeki või haldur väljastab võlatõendit. Kui midagi ei ole pooleli, võivad pooled ostu-müügilepingu kohe allkirjastada. Eelleping saab pooli kohustada ainult ostu-müügilepingut sõlmima. See ei anna kinnisvara omandit üle.

Üle vaadatud 28. oktoober 2026. See ei ole õigusnõustamine. Laske notaril või juristil oma juhtum enne allkirjastamist üle vaadata.

Ametlik vorm: Zemesgrāmatu nostiprinājuma lūguma formas (forms P1 to P11)

Riik avaldab kinnistamisavalduse vormid, mida kasutatakse pärast ostu-müügilepingut. Eellepingu ega ostu-müügilepingu jaoks ametlikku näidist ei ole.

Põhiline

Kehtib
Kogu riik
Kehtivus
Kehtib, kui see fikseerib tulevase lepingu olulised tingimused, siin kinnisvara ja hinna (Civillikums art. 1541).
Vorm
Kirjalik, sest kinnisvara ostu-müügileping peab olema kirjalik (Civillikums art. 1483, punkt 3).
Ostja süü
Kaotab käsiraha ja maksab ka muu kahju (Civillikums art. 1730).
Müüja süü
Tagastab käsiraha kahekordsena ja maksab ka muu kahju (Civillikums art. 1730).
Süüta või vastastikune lõpetamine
Müüja tagastab käsiraha (Civillikums art. 1730).
Kokkulepitud taganemisõigus
Kui on kokku lepitud, võib ostja taganeda käsiraha kaotades, müüja selle kahekordselt tagastades (Civillikums art. 1731).
Kaasomaniku eelisostuõigus
Teised kaasomanikud võivad kõrvalisele isikule müüdud osa esimestena osta 2 kuu jooksul lepingu koopia kättesaamisest (Civillikums art. 1073).
Pärast 31. detsembrit 2025 üle antud korter
Ostja vastutab kuni 3 aasta tasumata hoonekulude eest (Dzīvokļa īpašuma likums art. 13.1).
Riigilõiv
1,5% kinnisvara väärtusest füüsilise isiku puhul, kõige rohkem 50 000 eurot (Ministrite kabineti määrus nr 1250, punkt 5.1).

Dokument

Näidatav tekst

Allkirjastate dokumendi läti keeles. Tekst eesti keeles aitab seda mõista. Teie vastused täidavad mõlemad tekstid.

Kinnisvara ostu eelleping käsirahaga

  1. 1.Pooled

    1. 1.1

      Koht ja kuupäev: Allkirjastamise koht, Allkirjastamise kuupäev.

    2. 1.2

      Müüja täisnimi, isikukood või registrikood Müüja isikukood või äriregistri number, aadress ja e-post Müüja aadress ja e-post (edaspidi „Müüja“), ühelt poolt, ja Ostja täisnimi, isikukood või isikuandmed Ostja isikukood või passiandmed, aadress ja e-post Ostja aadress ja e-post (edaspidi „Ostja“), teiselt poolt, sõlmivad selle eellepingu (edaspidi „Leping“).

      Nimetage müüjana iga kinnistu lehel olev omanik. Loetlege iga ostja ja osa, mille ta omandab. Ilma isikukoodita märkige sünniaeg ja passi number.

  2. 2.Lepingu ese

    1. 2.1

      Pooled kohustuvad sõlmima hiljemalt Ostu-müügilepingu allkirjastamise tähtaeg ostulepingu (edaspidi „Ostuleping“), millega Müüja müüb ja Ostja ostab kinnisasja aadressil Kinnisvara aadress, katastrinumber Katastri number, kantud registriossa Maaraamatu kinnistu leht, mis koosneb järgmisest: Kinnisvara koosseis (edaspidi „Kinnisasi“), selles Lepingus määratud tingimustel.

      Kopeerige kinnistu lehe andmed lehelt zemesgrāmata.lv. Korter: number, pindala, ühisosa ja maa osa. Maja: maa pindala ja hooned katastritähistega.

  3. 3.Müüja kinnitused

    1. 3.1

      Müüja kinnitab, et tema omandiõigus Kinnisasjale on kinnistusraamatusse kantud, et tal on õigus Kinnisasja müüa ja et ühelgi kolmandal isikul ei ole õigusi, mis võiksid takistada Ostulepingu täitmist.

    2. 3.2

      Müüja kinnitab, et Kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud, muul viisil koormatud ega üürile antud, et selle suhtes ei ole registreeritud keelumärkeid ja et selle kohta ei ole vaidlusi, välja arvatud järgmised koormatised, millega Ostja nõustub: Koormatised, mida ostja aktsepteerib.

      Võrrelge seda maaraamatu kinnistu lehe II, III ja IV osaga. Kui hüpoteek on olemas, jätke järgmine punkt.

    3. 3.3

      Valikuline

      Kui Kinnisasi on hüpoteegiga koormatud, kustutatakse hüpoteek ostuhinna arvel, makstes nõutava summa otse võlausaldajale eskroo-kontolt või notari deposiidist, ja Müüja esitab võlausaldaja nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks.

      Jätke see, kui kinnistu lehe IV osa näitab hüpoteeki.

  4. 4.Hind

    1. 4.1

      Kinnisasja hind on Hind eurodes, numbritega EUR (Hind sõnadega läti keeles eurot). Hind hõlmab Kinnisasja koosseisu kuuluvaid ehitisi, maad ja mõttelisi osi ning nende päraldisi.

  5. 5.Käsiraha

    1. 5.1

      Päevi käsiraha maksmiseks pärast allkirjastamist päeva jooksul Lepingu allkirjastamisest arvates maksab Ostja Müüjale käsiraha Käsiraha EUR ülekandega kontole Müüja pangakonto (IBAN). Käsiraha antakse tsiviilseaduse art. 1725 tähenduses tõendiks Lepingu sõlmimise kohta ja selle täitmise tagatiseks.

    2. 5.2

      Ostulepingu sõlmimisel arvatakse käsiraha hinna hulka.

  6. 6.Hinna ülejäänud osa maksmine

    1. 6.1

      Ostulepingu allkirjastamise päeval kannab Ostja hinna ülejäänud osa Jääkhinna eskroo kord. Summa vabastatakse Müüjale pärast Ostja omandiõiguse kandmist kinnistusraamatusse ja võimaliku hüpoteegi kustutamist.

      Kasutage panga eskroo-kontot (darījuma konts) või nimetatud vandenotari hoiust. Omandiõigus läheb üle alles maaraamatu kandega (Civillikums art. 994).

  7. 7.Tingimused

    1. 7.1

      Valikuline

      Ostja maksab hinnast Laenu summa EUR krediidiasutuse laenuga. Kui krediidiasutus keeldub laenu andmast hiljemalt Panga laenuotsuse hiliseim kuupäev, kuigi Ostja taotles seda heas usus, võib Ostja Lepingust taganeda ja Müüja tagastab käsiraha täies ulatuses 5 tööpäeva jooksul.

      Kustutage see ainult siis, kui maksate täielikult oma vahenditest. Hoidke panga keeldumiskiri: see näitab, et ebaõnnestumine ei olnud teie süü (Civillikums art. 1730).

    2. 7.2

      Hiljemalt Müüja võlatõendid tähtajaks annab Müüja Ostjale hoone haldaja, teenusepakkujate ja omavalitsuse tõendid, et Kinnisasjaga seotud haldus-, kommunaal-, remondifondi-, maakasutustasu- ja kinnisvaramaksu võlgu ei ole. Kui tõenditest nähtub võlgu, tasub Müüja need enne Ostulepingu allkirjastamist.

      Pärast 31. detsembrit 2025 üle antud korteri puhul vastutab ostja kuni 3 aasta nende võlgade eest ja võib need müüjalt tagasi nõuda.

    3. 7.3

      Valikuline

      Kui Müüja müüb mõttelise osa, esitab ta enne Ostulepingu allkirjastamist teiste kaasomanike kirjaliku loobumise nende ostueesõigusest.

      Jätke see kaasomandi osa puhul. Ilma loobumiseta on kaasomanikel 2 kuud lepingu koopia kättesaamisest, et esimestena osta (Civillikums art. 1073).

  8. 8.Ostja kinnitus

    1. 8.1

      Ostja kinnitab, et talle ei kohaldu riigi julgeolekut ohustavate tehingute piiramise seaduses sätestatud kinnisvara omandamise keelud.

      Alates 3. juulist 2025 teeb keeld tühiseks Venemaa või Valgevene kodanike ja ettevõtete ning nende kontrollitavate ettevõtete omandamised. Kitsad erandid on olemas (art. 2 kuni 4).

  9. 9.Ostuleping ja kinnistusraamatu kanne

    1. 9.1

      Pooled sõlmivad Ostulepingu kirjalikult kooskõlas selle Lepingu tingimustega. Samal ajal allkirjastavad pooled kinnistamistaotluse Ostja omandiõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse ja vandenotar tõestab allkirjad.

      Maaraamatuseadus art. 60 nõuab, et notar või orbukohus (bāriņtiesa) tõendaks eraisikute allkirjad kinnistamisavaldusel.

    2. 9.2

      Ostja tasub omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmise riigilõivu ja kantseleitasu. Vandenotari kulud kannavad pooled järgmiselt: Kes maksab notari tasud. Müüja kannab võimaliku hüpoteegi kustutamise kulud.

  10. 10.Üleandmine

    1. 10.1

      Müüja annab Kinnisasja ja võtmed Ostjale üle Kinnisvara ja võtmete üleandmise kuupäev, vabastatuna Müüja ja teiste isikute asjadest ning elanikest. Pooled vormistavad üleandmise üleandmise-vastuvõtmise aktiga, märkides arvestite näidud.

      Tavaliselt määratakse pärast registreerimist ja maksmist.

    2. 10.2

      Kuni üleandmiseni tasub Müüja kõik Kinnisasjaga seotud kulud ja pärast üleandmist tasub need Ostja.

  11. 11.Lepingu täitmata jätmine

    1. 11.1

      Kui Ostuleping jääb sõlmimata Ostja süül, kaotab Ostja käsiraha. Kui Ostuleping jääb sõlmimata Müüja süül, tagastab Müüja Ostjale käsiraha kahekordselt 5 tööpäeva jooksul. Lisaks hüvitab süüdi olev pool teisele poolele kogu kahju (tsiviilseaduse art. 1730).

    2. 11.2

      Kui Ostuleping jääb sõlmimata poolte kokkuleppel või seetõttu, et selle sõlmimine on muutunud võimatuks ilma Ostja süüta, tagastab Müüja Ostjale käsiraha 5 tööpäeva jooksul.

  12. 12.Taganemisõigus

    1. 12.1

      Valikuline

      Kumbki pool võib Lepingust taganeda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult. Kui taganeb Ostja, kaotab ta käsiraha. Kui taganeb Müüja, tagastab ta Ostjale käsiraha kahekordselt (tsiviilseaduse art. 1731).

      Jätke see ainult siis, kui mõlemad pooled soovivad hinnastatud väljapääsu. Ilma selleta ei tohi kumbki pool taganeda ja teine võib kohtusse pöörduda ostu-müügilepingu sõlmimiseks.

  13. 13.Teated ja vaidlused

    1. 13.1

      Pooled saadavad teated Lepingus märgitud aadressidele või e-posti aadressidele. Teade loetakse kättesaaduks teisel tööpäeval pärast selle saatmist e-posti aadressile.

    2. 13.2

      Lepingule kohaldatakse Läti Vabariigi õigust. Pooled lahendavad vaidlused läbirääkimiste teel ja kokkuleppe puudumisel Läti Vabariigi kohtus.

  14. 14.Allkirjad

    1. 14.1

      Leping on koostatud läti keeles kahes eksemplaris, üks kummalegi poolele, või allkirjastatud turvalise elektroonilise allkirjaga. Müüja allkiri. Ostja allkiri.

      Iga omanik ja iga ostja allkirjastab. Kui abikaasa või kaasomanik peab nõusoleku andma, lisage selle isiku allkiri.

Vorminõuded

  1. Allkirjastage kirjalikult, paberil või turvalise elektroonilise allkirjaga (drošs elektroniskais paraksts). Tehke iga poole jaoks üks eksemplar.
  2. Notarit ei nõuta ja eelkokkulepet ei registreerita maaraamatus.
  3. Makske käsiraha pangaülekandega, et kuupäev ja summa oleksid tõendatud.
  4. Hilisem ostu-müügileping on samuti kirjalik. Eraleping kehtib.
  5. Omandiõigus läheb üle alles siis, kui maaraamat kannab ostja sisse. Selleks allkirjastavad mõlemad pooled kinnistamisavalduse (nostiprinājuma lūgums).
  6. Vandenotar tõendab eraisikute allkirjad ja võib avalduse elektrooniliselt esitada.
  7. Lisaks riigilõivule maksab ostja kantseleitasu.
  8. Maaraamat kasutab maksustamise katastriväärtust, kui leping näitab madalamat väärtust.

Levinud vead

  • Makse nimetamine "drošības nauda" või "avanss" ilma selle kohta reegleta. Nimetage see rokasnauda ja viidake Civillikums art. 1725 kuni 1731 või sõnastage oma reegel selgelt.
  • Täishinna maksmine müüjale enne, kui maaraamat kannab teid omanikuna sisse. Kasutage panga eskroo-kontot või notari hoiust.
  • Allkirjastamine maaraamatu kinnistu lehte lugemata. Hüpoteegid, keelumärked, registreeritud üürilepingud ja servituudid lähevad teile üle, kui leping neid ei käsitle.
  • Kaasomanike unustamine. Kui müüja müüb ainult osa, võivad teised kaasomanikud astuda teie asemele 2 kuu jooksul lepingu koopia kättesaamisest.
  • Korteri võlatõendi vahelejätmine. Alates 2026 vastutab ostja kuni 3 aasta müüja tasumata halduse, kommunaalteenuste ja reservfondi maksete eest.
  • Ostmine Venemaa või Valgevene kodanikuna või ettevõttena, kus nende kodanikud omavad 25% või rohkem. Alates 3. juulist 2025 on see tühine ja maaraamat keeldub selle kandmisest.
  • Laenutingimuse väljajätmine, kui vajate laenu. Ilma selleta võib müüja pidada keeldutud laenu teie täitmata jätmiseks ja käsiraha endale jätta.

Õiguslik alus

Allikad

Kirjeldage kodu, mida otsite