One Place - AI-põhine kinnisvara otsingumootor

Eluruumi üürilepingu põhi (Horvaatia)

Eluruumi üürileping (korter)Ugovor o najmu stana

Korteri kirjalik üürileping elamiseks, vabalt kokkulepitud üüriga, korterite üürimise seaduse (Zakon o najmu stanova) alusel. See hõlmab tähtaega, üüri, kommunaalkulusid, tagatisraha, üleandmist, remonti, ligipääsu, allüürimist ning seaduses sätestatud ülesütlemise aluseid ja tähtaegu.

Kasutage seda korteri või maja üürile andmiseks pikaajaliseks elamiseks, tähtajaliselt või tähtajatult, turuhinnaga üüriga. Ärge kasutage seda turistidele üürimiseks, üliõpilaste või töötajate ühiselamute, teenistuskorterite ega kaitstud üüriga üürisuhete puhul. Seadus ei hõlma ajutist majutust ja kaitstud üüridele kehtivad erireeglid.

Üle vaadatud 28. oktoober 2026. See ei ole õigusnõustamine. Laske notaril või juristil oma juhtum enne allkirjastamist üle vaadata.

Põhiline

Kehtib
Kogu riik. Ei sobi turismi- ega muu ajutise majutuse jaoks, mis on korterite üürimise seadusest välja jäetud.
Vorm ja pooled
Kirjalik. Üks üürnik või erandina mõlemad abikaasad (ZNS art. 4).
Tagatisraha
Seaduses ei ole reeglit ega ülempiiri. Pooled lepivad selle kokku (ZNS art. 3(3)).
Tähtajalise lepingu pikenemine
Pikeneb sama tähtajaks, kui pool ei teata kirjalikult vähemalt 30 päeva enne lõppu (ZNS art. 25).
Üürniku etteteatamine, tähtajatu leping
Vähemalt 3 kuud enne väljakolimise kuupäeva (ZNS art. 23).
Üürileandja etteteatamine rikkumise korral
Kirjalik hoiatus 30-päevase parandamistähtajaga, seejärel 3 kuud väljakolimiseks, järgmise kuu esimesest päevast (ZNS art. 19 ja 22).
Üürileandja enda kasutus
Ainult tähtajatud lepingud, kui üürnikule on antud muu sobiv korter ja etteteatamine on 6 kuud (ZNS art. 21 ja 22).
Üürileandja ülesütlemine: alused
Hoone ühiste osade kahju, mida ei ole 30 päeva jooksul parandatud, või nõusolekuta ümberehitus (ZNS art. 20).
Üürileandja ülesütlemine: vorm
Kirjalik, koos põhjendustega. Üürnikule antakse väljakolimiseks vähemalt 15 päeva (ZNS art. 20).
Üüri muutmine, tähtajatu leping
Mitte esimesel aastal. Seejärel kirjaliku ettepanekuga, kuni 20% üle piirkonna võrreldavate korterite keskmise üüri (ZNS art. 10 ja 11).
Üürileandja maksuregistreering
RPO vorm 8 päeva jooksul esimesest üürist (maksuameti juhend).
Kinnisvaramaksu vabastus
Kodu, mida üüritakse vähemalt 10 kuud aastas, ei maksa kinnisvaramaksu (ZLP art. 27(5)).

Dokument

Näidatav tekst

Allkirjastate dokumendi horvaadi keeles. Tekst eesti keeles aitab seda mõista. Teie vastused täidavad mõlemad tekstid.

Eluruumi üürileping (korter)

  1. 1.Pooled

    1. 1.1

      Üürileandja täisnimi, OIB Üürileandja OIB, elukoht Üürileandja aadress (edaspidi: üürileandja),

    2. 1.2

      ja Üürniku täisnimi, OIB Üürniku OIB, elukoht Üürniku praegune aadress (edaspidi: üürnik),

      Seadus lubab ühte üürnikku või mõlemat abikaasat. Loetlege teised täiskasvanud elanikena 3. jaotises. Välismaine üürnik võib saada OIB maksuametilt.

    3. 1.3

      on sõlminud Allkirjastamise koht, Allkirjastamise kuupäev järgmise eluruumi üürilepingu.

  2. 2.Korter

    1. 2.1

      Üürileandjale kuulub korter aadressil Korteri aadress, korrusel Korrus, pinnaga Põrandapind m², koosseisuga Toad, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa number Kinnistusraamatu leht (z.k. uložak), katastriomavalitsus Katastrivald (k.o.).

      Üürnik peaks kinnistusraamatust kontrollima, et üürileandja on omanik, või küsima omaniku kirjalikku volitust.

    2. 2.2

      Üürileandja annab korteri üürnikule elamiseks üürile ning üürnik võtab selle üürile ja kohustub maksma kokkulepitud üüri.

    3. 2.3

      Valikuline

      Koos korteriga kasutab üürnik järgmist: Korteriga koos üüritavad lisaruumid, mille eest üürnik maksab eraldi tasu Nende ruumide kuutasu eurot kuus.

      Seadus nõuab eraldi tasu garaaži, panipaiga või muu korteriga koos üüritava ruumi eest. Kustutage punkt, kui selliseid ruume ei ole.

    4. 2.4

      Üürnik võib kodukorra kohaselt kasutada hoone üldkasutatavaid ruume, osi ja seadmeid, mis on vajalikud korteri kasutamiseks, ning hoonet teenindavat maad.

  3. 3.Elanikud

    1. 3.1

      Korteris elavad koos üürnikuga järgmised isikud: Teised korteris elavad isikud.

      Seadus nõuab seda loetelu. Üürniku leibkonna liikmed vastutavad üürnikuga solidaarselt tasumata üüri ja kahju eest.

  4. 4.Tähtaeg

    1. 4.1

      Valikuline

      Üürileping sõlmitakse tähtajaliselt, alates Alguskuupäev kuni Tähtajalise lepingu lõppkuupäev. See loetakse vaikimisi samaks tähtajaks uuendatuks, kui kumbki pool ei teata teisele vähemalt 30 päeva enne tähtaja lõppu kirjalikult, et ta ei kavatse üürilepingut uueks perioodiks sõlmida.

      Jätke see punkt või järgmine. Üürileandja, kes soovib pikendamisel uusi tingimusi, peab need pakkuma samade 30 päeva jooksul. Üürnikul on nõustumiseks 15 päeva.

    2. 4.2

      Valikuline

      Üürileping sõlmitakse tähtajatult, algusega Alguskuupäev.

      Jätke kas see punkt või eelmine. Tähtajatu lepingu korral võib üürnik lahkuda 3-kuulise etteteatamisega ja üüri ei saa esimesel aastal muuta.

    3. 4.3

      Valikuline

      Üürnik võib tähtajalise üürilepingu enne tähtaja lõppu lõpetada kirjaliku ülesütlemisega, etteteatamisajaga Üürniku ennetähtaegne etteteade kuud alates päevast, mil üürileandja ülesütlemise kätte saab.

      Seadus ei anna tähtajalisest lepingust ennetähtaegset väljumist. Jätke see punkt, kui üürnik võib vajada varasemat lahkumist, näiteks töökoha vahetuse tõttu.

  5. 5.Üür

    1. 5.1

      Igakuine üür on Kuine üür eurot (sõnadega: Kuine üür sõnadega eurot).

      Üür lepitakse vabalt kokku. Kaitstud üür kehtib ainult seaduses loetletud üürisuhetele.

    2. 5.2

      Üürnik maksab üüri ette, iga kuu Kuu päev, milleks üür makstakse. kuupäevaks jooksva kuu eest, üürileandja kontole IBAN Üürileandja IBAN.

      Pangamakse annab mõlemale poolele tõendi. See ühtib ka sellega, mida üürileandja maksuametile teatab.

    3. 5.3

      Üürilepingu kehtivuse ajal võib üüri muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Tähtajatu üürilepingu korral võib kumbki pool pärast ühte aastat teha kirjaliku ettepaneku üüri muutmiseks vastavalt eluruumi üüri seaduse (Zakon o najmu stanova) artiklile 10.

      Kui pakutud üür ületab artikli 10 ülempiiri, võib üürnik 30 päeva jooksul paluda kohtul see määrata ja maksab vahepeal kokkulepitud üüri.

  6. 6.Kommunaal- ja hoonekulud

    1. 6.1

      Lisaks üürile maksab üürnik elektri, vee, gaasi, kütte, jäätmeveo ja telekommunikatsiooni eest ning lisaks järgmise eest: Muud kulud, mida üürnik maksab, vastavalt tarnijate arvetele ja nende maksetähtaegadeks, ning näitab üürileandja nõudmisel maksetõendit.

      Seadus nõuab, et leping loetleks kulud ja nende tasumise viisi.

    2. 6.2

      Üürileandja maksab hoone reservfondi makse ning korteri maksud ja muud avalikud tasud.

      Seaduse järgi maksab omanik remondifondi ja korteri avalikud maksud.

  7. 7.Tagatisraha

    1. 7.1

      Selle üürilepingu allkirjastamisel maksab üürnik üürileandjale tagatisraha Tagatisraha eurot üüri, eluasemekulude ja korterile tekitatud kahju hüvitamise tagatiseks.

      Kehtiv seadus ei sea tagatisraha reeglit ega ülempiiri. Uue seaduse eelnõu teeks vaikimisi summaks ühe kuu üüri.

    2. 7.2

      Üürileandja tagastab tagatisraha üürnikule Päevi tagatisraha tagastamiseks tagasiandmisest päeva jooksul pärast korteri tagastamist, millest arvatakse maha ainult selle üürilepingu alusel tasumisele kuuluvad ja tasumata summad ning tagastamisaktis fikseeritud kahju parandamise kulu. Üürileandja selgitab iga mahaarvamist üürnikule kirjalikult.

      Tavapärasest kasutamisest tulenev normaalne kulumine ei ole kahju ja seda ei saa maha arvata.

  8. 8.Üleandmine

    1. 8.1

      Üürileandja annab korteri elamiskõlblikuna üürnikule üle Korteri üleandmise kuupäev. Üleandmisel koostavad pooled akti korteri, mööbli ja varustuse seisukorra, arvestite näitude ja üle antud võtmete arvu kohta. Akt on selle üürilepingu osa.

      Seadus nõuab üleandmisakti. Kasutage inventariaruande malli ja lisage fotod.

    2. 8.2

      Üürileandja on andnud üürnikule korteri energiamärgise koopia.

      Omanik peab üürile andmisel andma üle energiamärgise või selle koopia.

  9. 9.Kasutamine ja hooldus

    1. 9.1

      Üürnik peab korterit hoolikalt kasutama, kaitsma seda kahjustuste eest ja järgima hoone kodukorda. Üürnik ei tohi muuta korterit ega hoone üldkasutatavaid osi ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

    2. 9.2

      Üürileandja hoiab korteri elamiskõlblikuna ja teeb vajalikud remonditööd oma kulul. Üürnik peab üürileandjat viivitamata teavitama, kui remont on vajalik. Üürnik kannab väiksema remondi ja korteri tavapärase kasutamise kulud.

      Kui üürileandja ei paranda õigeaegselt, võib üürnik kiireloomulised puudused ise parandada ja kulu nõuda.

    3. 9.3

      Üürnik vastutab kahju eest, mille üürnik või temaga koos elavad isikud on tekitanud korterile ja hoone üldkasutatavatele osadele.

  10. 10.Juurdepääs

    1. 10.1

      Üürnik peab lubama üürileandjal või üürileandja volitatud isikul siseneda korterisse vajalike remonttööde tegemiseks ja korteri kasutamise kontrollimiseks, teatades sellest vähemalt Etteteatamise päevi enne üürileandja sisenemist päeva ette, välja arvatud hädaolukorras.

      Seadus annab üürileandjale sisenemisõiguse remondiks ja kontrolliks. Etteteatamise tähtaeg kaitseb üürniku privaatsust.

  11. 11.Allüür ja muud elanikud

    1. 11.1

      Üürnik ei tohi korterit ega selle osa allüürile anda ega lubada kolmandal isikul seda kasutada ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

      Üürnik, kes üürib nõusolekul alla, peab allüürilepingu esitama maksuametile ja andma üürileandjale.

    2. 11.2

      Isik, keda selles üürilepingus ei ole nimetatud, ei tohi korterit kasutada kauem kui 30 päeva ilma üürileandja loata, välja arvatud üürniku abikaasa, alaneja sugulane, vanem, isik, keda üürnik on seadusega kohustatud ülal pidama, või isik, kes osutab üürnikule vajalikku hooldust.

  12. 12.Lõpetamine

    1. 12.1

      Üürileandja võib selle üürilepingu lõpetada, kui üürnik või teised elanikud kasutavad korterit seaduse või selle üürilepinguga vastuolus, eelkõige kui üürnik ei maksa üüri või eluasemekulusid õigel ajal, annab korteri loata allüürile, häirib teiste elanike rahulikku kasutamist või ei kasuta korterit elamiseks.

    2. 12.2

      Enne ülesütlemist peab üürileandja üürnikku kirjalikult hoiatama, et ta kõrvaldaks ülesütlemise aluse 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui üürnik on tegutsenud üürilepingu või seaduse vastaselt rohkem kui kaks korda. Ülesütlemine tehakse kirjalikult koos põhjendustega ja antakse üürnikule allkirja vastu või saadetakse tähitud kirjaga. Etteteatamisaeg on kolm kuud ja see algab ülesütlemise kättesaamise kuule järgneva kuu esimesel päeval.

      Need sammud tulenevad seadusest (art. 19 ja 22). Kui üürnik kirjast keeldub, algab tähtaeg selle postitamise päevast.

    3. 12.3

      Valikuline

      Üürnik võib tähtajatu üürilepingu lõpetada kirjaliku ülesütlemisega üürileandjale vähemalt kolm kuud enne päeva, mil üürnik kavatseb välja kolida.

      Kustutage see punkt tähtajalise lepingu puhul ja kasutage selle asemel 4. jaotise ennetähtaegse lõpetamise punkti.

  13. 13.Tagastamine

    1. 13.1

      Üürilepingu lõppedes tagastab üürnik korteri üürileandjale seisukorras, milles ta selle sai, arvestades tavakasutusest tulenevaid muutusi, koos kõigi võtmetega. Pooled koostavad tagastamisakti.

    2. 13.2

      Valikuline

      Üürnik nõustub, et kui notar on selle üürilepingu tõestanud (solemnizacija), võib selle alusel otse läbi viia sundtäitmise tasumisele kuuluva ja tasumata üüri ning eluasemekulude sissenõudmiseks ning korteri vabastamiseks ja üleandmiseks pärast üürilepingu lõppu.

      Jätke see punkt ainult siis, kui notar vormistab lepingu notariaalselt. See lubab üürileandjal sundida ilma hagita, seega peaks üürnik seda hoolikalt lugema.

  14. 14.Üürilepingu esitamine

    1. 14.1

      Üürileandja saadab selle üürilepingu ja iga üürimuudatuse eluasemevaldkonna eest vastutavale kohaliku omavalitsuse osakonnale ja pädevale maksuameti (Porezna uprava) büroole ning teavitab hoone kaasomanike esindajat üürnikust.

      Üürileandja peab end ka maksumaksjana registreerima RPO vormiga 8 päeva jooksul esimesest üürist, välja arvatud juhul, kui notar on lepingu juba saatnud.

  15. 15.Lõppsätted

    1. 15.1

      Selle üürilepingu muudatused kehtivad ainult kirjalikult. Küsimustele, mida see üürileping ei reguleeri, kohalduvad eluruumi üüri seadus (Zakon o najmu stanova) ja võlaõigusseadus (Zakon o obveznim odnosima).

    2. 15.2

      Selle üürilepingu vaidlused lahendab sisulise pädevusega kohus asukohas Pädeva kohtu asukoht. Üürileping on koostatud neljas identses eksemplaris, üks kummalegi poolele ja kaks ametiasutustele esitamiseks.

  16. 16.Allkirjad

    1. 16.1

      Üürileandja: Üürileandja täisnimi, omakäeline allkiri. Üürnik: Üürniku täisnimi, omakäeline allkiri.

      Kumbki pool paraafeerib iga lehe ja üleandmisakti.

Vorminõuded

  1. Mõlemad pooled allkirjastavad kirjaliku üürilepingu. Kehtiv seadus ei nõua notarit.
  2. Üürileandja võib lasta notaril lepingu notariaalselt vormistada, kui üürnik nõustub vahetu sundtäitmisega.
  3. Tasumata üüri või väljakolimist saab siis sundida ilma hagita.
  4. Üürileandja saadab üürilepingu ja iga üürimuudatuse kohaliku omavalitsuse eluasemeosakonnale ja maksuametile.
  5. Üürileandja registreerib end maksumaksjana (RPO vorm) 8 päeva jooksul esimesest üürist. Kui notar kinnitas lepingu, saadab notar selle maksuametile.
  6. Üürileandja annab üürnikule energiamärgise koopia.
  7. Üürileandja teatab kaasomanike esindajale uuest üürnikust 15 päeva jooksul.
  8. Mõlemad pooled koostavad üleandmisakti.

Levinud vead

  • Üürileandmine ilma kirjaliku lepinguta. Seadus nõuab kirjalikku vormi ja kinnisvaramaksu vabastus nõuab selle seaduse alusel sõlmitud ja maksuametile teatatud lepingut.
  • Lepingu esitamata jätmine maksuametile ja kohalikule omavalitsusele. Üürileandja rikub seadust ja võib kaotada kinnisvaramaksu vabastuse.
  • Tagatisraha võtmine ilma märkimata, mida see katab ja millal see tagastatakse. Seadus vaikib, seega peab leping seda ütlema.
  • Tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise ootus. Kumbki pool ei saa seda teha ilma rikkumiseta, kui leping seda ei luba.
  • 30-päevase etteteatamise unustamine enne tähtajalise lepingu lõppu. Ilma selleta pikeneb leping sama tähtajaks.
  • Lepingu lõpetamine lukkude vahetamise või kommunaalteenuste katkestamisega. Üürniku võib välja tõsta ainult kohus või notariaalselt vormistatud lepingu täitmine.
  • Korteris elavate isikute väljajätmine. Isik, keda lepingus ei ole nimetatud ja kes viibib üle 30 päeva ilma nõusolekuta, on etteteatamise alus.

Õiguslik alus

Allikad

Kirjeldage kodu, mida otsite