Põhielukoha üürileping (9 aastat)
1.Pooled
- 1.1
Üürileandja: Üürileandja, edaspidi „üürileandja“.
Märkige täisnimi, sünniaeg ja -koht, aadress, e-post ja telefon. Äriühingu puhul: nimi, asukoht, ettevõtte number ja allkirjastaja.
- 1.2
Üürnik: Üürnik, edaspidi „üürnik“.
Märkige iga üürniku täisnimi, sünniaeg ja -koht, praegune aadress, e-post ja telefon.
- 1.3
Valikuline
Üürnikud vastutavad kõigi selle üürilepingu kohustuste eest solidaarselt.
Jätke alles, kui paar allkirjastab koos. Omavahel mitteseotud kaasüürnike puhul kasutage regiooni ühisüüri näidist, millel on oma lahkumisreeglid.
- 1.1
2.Kodu kirjeldus
- 2.1
Üürileandja annab üürnikule, kes nõustub, üürile kodu aadressil Kodu aadress, koosseisuga Üüritud ruumid ja osad, eluruumi pinnaga Elamispind m², edaspidi „kodu“.
Märkige korter ja korrus, et aadress kodu tuvastaks. Loetlege seadustiku nõudel iga üüritud ruum ja kõrvalhoone ning märkige, kas kodu on möbleeritud.
- 2.2
Kodu energiatõhususe klass on Energiaklass PEB-tõendil. PEB-sertifikaat on lisatud sellele üürilepingule.
- 2.3
Valikuline
Kuna kodu on korteriomandi osa, kohustub üürnik järgima põhikirja ja sisekorraeeskirju, mille asjakohased väljavõtted on talle antud. Üldkoosoleku otsused on talle siduvad.
Jätke alles korteriomandiga hoones asuva korteri puhul.
- 2.1
3.Kasutamine
- 3.1
Kodu antakse üürile üürniku põhielukohaks. Üürnik ei tohi seda kasutusviisi muuta ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Üürileandja ei tohi keelata üürnikul registreerida oma elukohta kodu aadressil.
- 3.2
Valikuline
Üürnik ei tohi kasutada ühtki kodu osa kutsetegevuseks.
Kustutage see, kui lubate osalist kutsealast kasutust, ja märkige siis sellele vastav üüri ja kõrvalkulude osa.
- 3.1
4.Tähtaeg
- 4.1
See üürileping sõlmitakse üheksaks aastaks, alates Üürilepingu alguskuupäev kuni Lõppkuupäev 9 aasta järel. See lõpeb tähtaja möödumisel, kui kumbki pool teatab sellest vähemalt kuus kuud enne seda kuupäeva. Vastasel juhul pikeneb see iga kord kolmeks aastaks samadel tingimustel.
Põhielukoha üürilepingut, mis on kirjutatud üle 3 aga alla 9 aasta, käsitatakse 9-aastase lepinguna.
- 4.1
5.Ennetähtaegne lõpetamine
- 5.1
Üürileandja võib üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada Brüsseli eluasemeseadustiku artikli 237 § 2 kuni § 4 juhtudel ja tingimustel: igal ajal kuuekuulise etteteatamisega, et ise kodus elada või majutada seal sugulast; esimese või teise kolmeaastase perioodi lõpus kuuekuulise etteteatamisega, et teha suuri töid, või ilma põhjuseta, viimasel juhul üheksa või kuue kuu üüri suuruse hüvitise eest.
Pooled võivad kokku leppida, et need üürileandja õigused välistatakse või neid piiratakse. Igal alusel on ranged tõendamise ja tähtaja reeglid.
- 5.2
Üürnik võib üürilepingu igal ajal lõpetada kolmekuulise etteteatamisega. Kui üürileping lõpeb esimese kolme aasta jooksul, võlgneb üürnik üürileandjale hüvitist kolme, kahe või ühe kuu üüri ulatuses, olenevalt sellest, kas üürileping lõpeb esimesel, teisel või kolmandal aastal.
- 5.3
Kui üürileandja lõpetab üürilepingu artikli 237 § 2 kuni § 4 alusel, võib üürnik omakorda selle igal ajal lõpetada ühekuulise etteteatamisega ja ilma hüvitiseta.
- 5.4
Kui etteteatamise võib anda igal ajal, algab etteteatamisaeg etteteatamise andmise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Muudel juhtudel algab see päeval, mil saaja loetakse etteteatamisest teada saanuks.
- 5.1
6.Üür
- 6.1
Igakuine põhiüür ilma kõrvalkuludeta on Kuuüür ilma kõrvalkuludeta eurot. See tuleb maksta hiljemalt iga kuu Kuupäev, mil üür tuleb tasuda. kuupäeval üksnes ülekandega või sissemaksega pangakontole nr Üürileandja pangakonto (IBAN).
Seadustik nõuab maksmist pangakontole ja kontonumbrit lepingus. Sularahas üür ei ole lubatud.
- 6.2
Kodu võrdlusüür või selle ümber olev üürivahemik soovitusliku üürivõrgustiku järgi on Võrdlusüür või üürivahemik.
Võrdlusüürist üle 20% kõrgem üür loetakse eeldatavalt kuritarvituslikuks. Seda võib läbi vaadata ühine üürikomisjon (commission paritaire locative) või rahukohtunik.
- 6.3
Valikuline
Igalt maksetähtpäeval tasumata summalt arvestatakse seadusjärgset intressi alates ametlikust maksenõudest.
Ärge lisage kindlat trahvi ega kõrgemat määra. Seadustik keelab hilinenud üüri hüvitissätted.
- 6.1
7.Indekseerimine
- 7.1
Üüri võib elukalliduse järgi kohandada kord üüriaasta jooksul, lepingu alguse aastapäeval, huvitatud poole kirjalikul nõudmisel, valemiga: põhiüür × uus indeks / baasindeks. Baasindeks on üürilepingu allkirjastamisele eelnenud kuu tervishoiuindeks, st Tervisindeks, allkirjastamisele eelnev kuu. Uus indeks on üürilepingu alguse aastapäevale eelnenud kuu tervishoiuindeks.
Statbel avaldab tervisindeksi ja indekseerimise kalkulaatori.
- 7.2
Indekseerimine kehtib tagasiulatuvalt ainult nõudmise kuule eelnenud kolme kuu eest. See on võlgnetav ainult siis, kui üürileping on registreeritud ja PEB-sertifikaat on üürnikule antud.
- 7.1
8.Kõrvalkulud
- 8.1
Valikuline
Lisaks üürile maksab üürnik igakuist ettemaksu Kõrvalkulude kuuettemaks eurot järgmiste kõrvalkulude eest, mis vastavad tegelikele kuludele: Kaetud kõrvalkulud. Kõrvalkulud jaotatakse järgmiselt: Kuidas kõrvalkulud jagatakse. Igal üürilepingu aastapäeval koostab üürileandja eelmise aasta kõrvalkulude kohta eraldi arvestuse, mille ta saadab üürnikule kaheteistkümne kuu jooksul koos tõendavate dokumentidega.
Jätke see säte tegelike kõrvalkulude ja ettemaksu korral või järgmine säte kindlasummaliste kulude korral. Üks peab jääma. Nõuda saab ainult lepingus loetletud kulusid.
- 8.2
Valikuline
Kõrvalkulud on kindlasummalised, Kindlasummalised kuukulud eurot kuus, ja need makstakse koos üüriga. Kumbki pool võib igal ajal paluda kohtul neid muuta või muuta need tegelikeks kuludeks.
- 8.3
Kodus on järgmised individuaalsed arvestid: Individuaalsed arvestid. Näidud kantakse sissekolimise akti. Üürnik kannab otseselt tema tarbimisega seotud kulud.
Märkige iga vee-, gaasi- ja elektriarvesti tüüp, number ja EAN-kood.
- 8.1
9.Maksud ja vahendustasud
- 9.1
Kinnisvaramaksu (précompte immobilier) ei tohi üürnikule edasi nõuda.
- 9.2
Kolmanda isiku tasu kodu üürileandmise eest maksab üürileandja, välja arvatud juhul, kui vahendaja tellis üürnik.
- 9.1
10.Tagatisraha
- 10.1
Enne valduse saamist ja võtmete kättesaamist annab üürnik tagatisraha Tagatisraha eurot, mis ei tohi ületada kahe kuu üüri, tema valitud järgmisel kujul: Tagatisraha vorm.
Üürnik valib vormi seadustiku viie vormi seast. Üürileandja ei saa nõuda sularaha oma kontole. Summa on kuni 2 kuu üür.
- 10.2
Kui tagatisraha hoitakse individuaalsel kontol, kuulub intress üürnikule. Pooled ei tohi tagatisraha kasutada üüri ega kõrvalkulude tasumiseks üürilepingu kehtivuse ajal.
- 10.3
Tagatisraha vabastatakse poolte kirjaliku kokkuleppe alusel, mis on tehtud mitte varem kui üürilepingu lõppemisel, või kohtuotsuse alusel. Kui vaidlust ei ole, vabastatakse see kahe kuu jooksul pärast võtmete tagastamist.
Ühe syndic'u hallatavas hoones võib osa tagatisrahast jääda blokeerituks, kuni aastaaruanne on suletud.
- 10.1
11.Üleandmise akt
- 11.1
Pooled koostavad ühiselt ja kulusid jagades üksikasjaliku sissekolimise akti enne üürniku sissekolimist või esimese elamiskuu jooksul. See sisaldab arvestite näite ning arvestite numbreid ja EAN-koode. See lisatakse sellele üürilepingule ja registreeritakse koos sellega.
- 11.2
Valikuline
Pooled määravad ühiselt sisse- ja väljakolimise akti koostajaks Ekspert üleandmise aktide jaoks. Eksperdi tasu jagatakse võrdselt.
Ekspert ei ole kohustuslik. Pooled võivad akti ise koostada regiooni soovitusliku näidise abil.
- 11.3
Kumbki pool võib nõuda ühist väljakolimise akti jagatud kuludega, mis koostatakse pärast üürniku väljakolimist ja enne võtmete tagastamist ning hiljemalt üks kuu pärast üürniku väljakolimist. Üürnik tagastab kodu sellisena, nagu ta selle sai, välja arvatud see, mis on hävinud või halvenenud kulumise või vääramatu jõu tõttu.
- 11.1
12.Hooldus ja remont
- 12.1
Üürnik teeb väiksemat hooldust ja üürniku remonti, välja arvatud kulumisest või vääramatust jõust tingitud remont. Üürileandja teeb kõik muud vajalikud remonditööd. Pooled viitavad Brüsseli valitsuse 23. novembri 2017. aasta määrusega kehtestatud mitteammendavale loetelule.
- 12.2
Üürnik teatab üürileandjale viivitamata igast kahjust ja igast remondist, mille üürileandja peab tegema.
- 12.1
13.Kindlustus
- 13.1
Üürnik vastutab tule- ja veekahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et see tekkis tema süüta. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kindlustab ta selle vastutuse enne sissekolimist ja esitab igal aastal maksetõendi.
Kui üürnik ei esita tõendit kuu jooksul pärast nõuet, võib üürileandja lisada oma poliisile regressist loobumise sätte ja nõuda selle kulu üürnikult.
- 13.1
14.Lemmikloomad
- 14.1
Valikuline
Üürnik võib kodus pidada lemmikloomi järgmistel tingimustel: Lemmikloomade tingimused.
Säte, mis lihtsalt keelab kõik lemmikloomad, on tühine. Leping võib nõuda, et loomad ei häiriks, ja mõistlikel põhjustel piirata nende arvu või liiki.
- 14.1
15.Kodu müük ja külastused
- 15.1
Kui kodu pannakse müüki, teavitab üürileandja üürnikku enne mis tahes müüki tähitud kirjaga koos kättesaamisteatisega. Üürnikul, kelle elukoht on kodus registreeritud, on eelisostuõigus Brüsseli eluasemeseadustiku artiklite 247/1 jj alusel.
- 15.2
Üürilepingu lõpus või kodu müügiks panemisel lubab üürnik välja panna teadaandeid ja lubab huvilistel kodu külastada pooltevahel kokkulepitavatel päevadel ja kellaaegadel. Üürilepingu kehtivuse ajal võib üürileandja kodu külastada kokkuleppel, välja arvatud hädaolukorras.
- 15.1
16.Registreerimine
- 16.1
Üürileandja registreerib selle üürilepingu, selle lisad ja sissekolimise akti tasuta kahe kuu jooksul pärast allkirjastamist piirkondlikul Irisrenti platvormil ja föderaalsel MyRenti platvormil ning annab üürnikule registreerimise tõendi.
- 16.2
Seni, kuni üürilepingut ei ole pärast seda kahekuulist tähtaega registreeritud, ei kohaldu üürniku etteteatamisajad ja hüvitised.
Üürnik võib siis lahkuda etteteatamise ja hüvitiseta, kuid peaks üürileandjat siiski kirjalikult teavitama.
- 16.1
17.Kohaldatav õigus ja vaidlused
- 17.1
Sellele üürilepingule kohaldub Brüsseli eluasemeseadustik. Ilma et see piiraks pädeva rahukohtuniku pädevust, võivad pooled kasutada lepitust või muud alternatiivset vaidluste lahendamise viisi. Iga enne vaidluse tekkimist kokkulepitud vahekohtuklausel on tühine.
- 17.1
18.Eritingimused
- 18.1
Lisaks lepivad pooled kokku järgmises: Eritingimused.
Eritingimus ei saa kaaluda üles seadustiku kohustuslikku normi. Kahtluse korral kontrollige seda selgitava lisa järgi.
- 18.1
19.Lisad ja allkirjad
- 19.1
Üürnik kinnitab, et on saanud järgmised lisad: Brüsseli pealinna regiooni valitsuse koostatud selgitav lisa, PEB-sertifikaat, sissekolimise akt ja vajaduse korral väljavõtted korteriomandi põhikirjast ja sisekorraeeskirjadest.
- 19.2
Koostatud Allkirjastamise koht, Allkirjastamise kuupäev, Originaalide arv originaalis, üks igale erineva huviga poolele ja üks registreerimiseks. Üürileandja ja üürniku allkirjad.
- 19.1